Venemaa 18 saj.
võõra võimu alla sattumisega. Vanausuliste arvates oli nende kanda Moskva kui III
Rooma missioon.
Uute kommete juurutamine tekitas aga laialdast umbusku ja vastupanu. Seda tihti hirmu
tõttu. Reformi vastased ehk vanausulised pandi kirikuvande alla ja neid kiusati taga. See
tõi kaasa usulise fanatismi kasvu. Osa vanausulisi kaldus äärmisesse asketismi ja
enesepiiramisse kuni ühiste enesepõletamisteni välja.
Esialgu tsaar toetas reforme, sest need vastasid tsentraliseerimispoliitikale. Reformidega
likvideeriti aja jooksul kohalikud erinevused riietuses, ühtlustati jumalateenistuse korda,
puhastati liturgiaraamatud hilisematest lisanditest, lähtudes kreeka-katoliku kiriku
kombeist (risti ettelöömine mitte kahe, vaid kolme sõrmega; mitte maani, vaid vööni
kummardamine jne). 1660.ndate lõpul sai Nikoni kirikureform ametliku ja lõpliku
tunnustuse kõikide kirikute ja koguduste poolt I-Euroopas ja Jeruusalemmas.
PEETER I (1682-1725)