Bütsants kunstis
välisseinad kaeti marmori või mosaiikidega. Rooma halbade tavade eeskujul jätkati
mitmesuguste vanade antiikehitiste rüüstamist, et omale sobivat materjali hankida.
Justinianus I ajal ehitatud (532537) Hagia Sophia basiilika on tänapäeval kõige võimsam
Bütsantsi arhitektuuri mälestusmärk. Katedraal püsis veidi vähem kui 1000 aastat maailma
suurimana (kuni Sevilla katedraali valmimiseni aastal 1520). Arhitektuurist on põhiliselt
säilinud sakraalehitisi, enamjaolt on tegu tsentraalehitistega seinad on keskpunktist võrdse
kaugusega. Sageli üks või mitu kuplit, väljast kaunistatud liseemide ja petikutega (madalad
nisid seinas, nö võltsaknad). Kirikutel olid paksud müürid ja väikesed aknad.
Andrian Tees
1b
Hagia Sophia Katedraal
Bütsansi maalikunst ennem 8.sajandit
Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige
tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis
annaabi.ee 
