Ajalugu
Sellega NL
tunnustas uuesti Leedu õigust Vilnjusele (Leedu ei tohtinud osaleda NL-i vastastes liitudes, kuid
enamlased väitsid balti julgeoleku liidu just seda olevat).
1927 - Leedu ja Poola vahel puhkes peaaegu sõda Vilnjuse pärast.
2.16.2.1 SISEPOLIITIKA
1918-1926 võimul oli parempoolsete kristlike demokraatide partei. See partei esindas peaasjalikult
talupoegi ja vaimulikke. Viisid läbi maareformi (igale mõisnikule jäeti alles ca 80 ha maad).
1926 - võimule tuli vasak-tsenteristlik valitsus. Vanglast vabastati kommunistid, kes võtsid kohe
üle kõik ametiühingud. Piirati vaimulike sissetulekut, vähendati sõjalist eelarvet. Parmpoolsete
arvates tekkis kommunitliku revolutsiooni oht.
Detsember 1926 - Leedu president ja valitsus arreteeriti. Võimule tulid rahvuslased. Presidendiks
sai Smetona, peaministriks Voldemaras. Seim saaseti laiali 1927. Kehtestati tsensuur. Võeti vastu
uus põhiseadus, mis suurendas presidendi võimu.
1929 Voldemaras ja Smetona läksid tülli.