1820-1823 oli õpetaja Tallinna teises poistealgkoolis, 1824-1825 koduõpetaja Peterburis. 1833 aastal lõpetas ülikooli ja asus tööle Võrus linnaarstina, kus töötas kokku 44 aastat. Kreutzwald tõusis ärkamisajal tekkiva Eesti kultuurielu keskseks kujuks. Noorpõlves kirjutas ta saksakeelseid värsse. Tähelepanuväärne on tema saksakeelne publitsistika Tartu ajalehes ''Das Inland''. Suurim loominguline saavutus on rahvuseepos ''Kalevipoeg'', mille väljatrükkimise aeg venis pikemaks tsensuuritakistuse tõttu. ''Kalevipoja'' algmaterjal saadi kokku aastal 1853, viimistleti ja alles aastal 1862 trükiti. Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Tema majamuuseum asub Võrus. ''Kalevipoeg'' ''Vina Katk'' ''Eesti rahva ennemuistsed jutud ja vanad laulud'' ''Lembitu'' ''Kullaketrajad'' ''Kilplased'' ''Vägev vähk ja täitmatu naine'' ''Vaese lapse käsikivi'' ''Tark mees taskus'' ''Reinuvader Rebane''
tuntud kirjanikke-filosoofe, tekkisid maailmavaatelised eriarusaamad - rahvuslikkuse kõrvale tekkis ühelt poolt sotsialism, teisalt individualism. 1903. aastal moodustus "Eesti Külvajast" uus , kirjandusliku ilmega ring "Ühisus", kes võttis päevakorda järjekordse "Kiired" albumi väljaandmise. 1904. aastal otsustati mainitud album nimetada "Noor-Eestiks" - nimi seostub paljude teiste maade uuenduslike noorliikumistega, tsensuuritakistuse tõttu ilmus väljaanne 1905. aasta kevadel - siit sai alguse ja nime ka rühmitus. "Noor-Eesti" tegevuse käivitas väikesearvuline kindel tuumik - juht Gustav Suits, Friedebert Mihkelson-Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde, Villem Grünthal-Ridala. Aegajalt seotud ka August Kitzberg, Aino Kallas, A.H. Tammsaare, Jaan Oks, Aleksander Tassa, Johannes Semper, Johannes Barbarus. Alles 1912. aastal registreeriti "Noor-Eesti" ametlikuks organisatsiooniks ning
annaabi.ee 
