Maailmakirjandus
-1980. aastaid Nõukogude Liidus on nimetatud seisaku- e stagnatsiooniajaks. Ühiskonna areng takerdus. Eesti NSV
oli maailmas esirinnas raamatutiraazide, alkoholi tarbimise ja enesetappude hulga poolest. Piirati poliitilisi vabadusi, kuid
inimeste eraellu sekkuti vähem kui sõjajärgsetel aastatel. Märgatavalt tugevnes tsensuur, kirjanduses oli seepärast tähtis
alltekst. Tekkis underground-kirjandus (st paljude autorite looming hakkas levima käsikirjalisena, nt P.-E. Rummo, H.
Runnel) . Tsensuurikontrolli pärast kujuneb tõerääkimise võimaluseks kujundite keel, sõnum peideti kujundite ja allegooria
taha, et see tsensuurist läbi pääseks.
Mitme autori (Mati Unt, Arvo Valton, Paul-Eerik Rummo) looming radikaliseerus, subjektiviseerus, psühhologiseerus, tihti
hüljati realistlik kujutusviis, sotsiaalseid allegooriaid esitati keerulisemal kujul. Kasutati irooniat (Jüri Üdi, Johnny B.
Isotamm)
annaabi.ee 
