Eesti Uusaeg
19. sajandil
oli mõisates ja pastoraatides muusika ja tantsu kõrval levinud seltskondlikuks
ajaviiteks ettelugemine.
Tsensuur, kirjastamine, raamatukaubandus ja -kogud: Tsensuur: Isevalitsus
püüdis nii Venemaal ilmunud kui ka imporditud trükisõna hoolikalt kontrollida. 18.
sajandi lõpus loodud tsensuur arenes Nikolai I ajal omaette riiklikuks institutsiooniks,
mille tegevust reguleerisid karmid määrused. Kuni 1837. aastani allus tsensuur Balti
provintsides ülikoolile, hiljem tsensuurikomiteele. Tsensoriteks olid kohalikud
baltisakslastest ametimehed, ülikooli- või gümnaasiumiõppejõud. Mitmed Peterburgis
ja Moskvas ilmuvad suured ajalehed vabastati eeltsensuurist, kuid provintsides jäi see
täielikult kehtima. 1869. aastast Eestikeelsete trükiste tsenseerimine allutati 1869.
aastast Riia tsensuurikomiteele. Alates Nikolai I ajast koostati keelatud
väliskirjanduse nimekirju. Ei tohtinud riivata usu aluseid, keisrit ega tema
annaabi.ee 
