Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Tsensorid olid tavaliselt
ametis ülikoolide juures. 1804. a seadusele lisandusid täiendavad eeskirjad ja
piirangud, näiteks ei tohtinud valitsusasutuste tegevuse kohta mingeid arvamusi
avaldada, peeti isegi ohtlikuks keiserlike teatrite etendusi retsenseerida. Nt 1834 suleti
vene populaarne ajakiri Moskovski Telegraf ettekäändel, et toimetaja teatritüki
arvustus ei ühtinud keisri arvamusega (kuna keisrile see meeldis).
Uus tsensuuriseadus tuli 1828, mis kandis tsensuuri ülikoolidest tsensuurikomiteedele
ja see kehtis sisuliselt 1905. aasta oktoobrimanifestini. Igal ametkonnal oli oma
tsensuur. Iga uus perioodiline väljaanne võis ilmuda vaid Nikolai I isiklikul loal.
Kõige süngemad aastad olid 1848-55, mil tegutses ülimalt salajane tsensuuri järele
valvav komitee. Keelatud olid kõik teosed, mis võisid kõigutada õigeusu õpetust,
õõnestada usaldust tsaarivalitsuse vastu, riivata moraali, sündsusetunnet või mõne
isiku au
annaabi.ee 
