"tsensuuriatesse" - 1 õppematerjal

Vana-Rooma aristokraat

aastast 167 eKr otsese maksu sissenõudmisest loobuda – seda juriidiliselt tühistamata. Nii anti kõigile Rooma kodanikele maksuprivileeg ning ilmselgelt olid nad huvitatud vallutuste jätkumisest. Tegelikeks võitjateks olid siin rikkad (kes olid ainsana ka tegelikud maksumaksjad): nad võitlesid harvem ja maksid vähem.7 Rooma oli ka tsensuslik linnriik, ja nii nagu kõik kodanikud ei saanud astuda leegionitesse või kuuluda komiitside kõige mõjuvõimsamatesse tsensuuriatesse, nii ei saanud sugugi mitte kõik astuda ka riigiametitesse. Alates patriitside eesõiguste kaotamisest 4. ja 3. sajandil eKr ei olnud plebeidel enam päritolust tulenevaid piiranguid. Kuid see-eest kehtisid (ja seda kiputakse sageli unustama) tsensuslikud nõuded. Kuna kõrgematesse riigiametitesse pürgimisel oli esimeseks astmeks teenistus sõjatribuunina, pidi taotleja suutma teenida ratsaväes – s.t ta pidi kuuluma ratsanike klassi ja olema vabana sündinud. Peale selle eeldati –