BORIS GROYS "STALIN-STIIL"
Vana assotsieerus alaväärse ja mahajäänuga. Sellepärast oli 19. saj Venemaa
väga vastuvõtlik ka uutele kunstivormidele, see võimaldas suhtuda Läände kui mahajäänusse.
Paradoksaalne on see, et marksistlik revolutsioon leidis aset tehniliselt ja kultuuriliselt mahajäänud maal.
Tegelikult oli esteetiliselt Venemaa revolutsiooniks valmis.
Klassikaline vene avangard on Läänes tänapäeval tunnustatud, stalinismiaegsesse sotsialistlik realismi
suhtutakse aga kui tsensuuriaparaadi sünnitisse. Ametlikult on need kaks kunstiliiki võrdsed (mõlemad
kättesaamatud). Hulk stalinismiaegset kusnti lõhuti hiljem, kuid Stalini-aegse sotsiaalrealismi nõuded on
ikka veel doktriiniks nõukogude kunstile. Uued tõlgendused kuulutatakse vanale algselt omaseks.
Sotsialistliku realismi puhul tekib ka küsimus, kas on ikka tegemist kunstiga. See lähtub veidi naiivsest 20.
sajandi suhtumisest kunsti, sest võimu kaunistavat kunsti on varemgi esinenud, seda varasemat aga ei
annaabi.ee 
