Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Vähene
trükitoodang oli Venemaal tollal riigimonopol.
Huvitav on märkida, et tsensuur hakkas Euroopas oma mõjuvõimu juba kaotama, kui
seda Venemaal alles tõsisemalt korraldama hakati. Pole siis ime, et Wilde sai
Põltsamaal oma trükikojas trükkida "Lühikest õpetust" ilma mingi tsensuurita. 1721.
aastast kehtis vaimulike trükiste tsensuur, mille oli kehtima pannud Peeter I. Alles
Katariina II valitsusaja lõpul tekkis vajadus tsensuuriameti järele: 1783 lubas
Katariina II asutada eratrükikodasid (meenutagem, millal tegutses Põltsamaa
eratrükikoda!). Hirmust Prantsuse revolutsiooni ideede leviku ees hakati regulaarselt
kontrollima välismaalt sissetoodavat kirjandust. Paul I keelas selle sisseveo, samuti
Vene alamate õppimise välismaal täielikult.
Aleksander I võimuletulek andis uusi lootusi. 1804 aga kehtestati esimene
üldsõnaline tsensuuriseadus. Selles loeti tsensuuriameti ülesandeks mitte ainult
annaabi.ee 
