Kirjanduse lõppueksami materjalid
kogumas, jõudis exlikule arvamusele, et Kalevipoja lugu on kunagi rahvasuus elanud tervikuna mõte
taastada eepos võimalikult algupärasel kujul värssides (varem oli plaan kirjutada proosa- ja
värsijutustusena). Kirjutama asudes kasutas väga eripalgelisi tekste ja püüdis luua terviklikku teost, mille
psühholoogilisex sõlmex pidi saama Kalevipojal lasuv hukutav needus. «K-a» algredaktsioon, nn. «Alg-K.»
(1853; «Esian¬deks» ja 12 lugu, 13 817 värssi), ei pääsenud tsensuu¬ritakistuste pärast trükki. Põhjalikult
ümbertöötatu¬na ilmus teos annete kaupa Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes 1857-61 (koos saksakeelse
tõlkega; 20 lugu, 19 087 värssi) ja mõne väikese lühendusega lõplikus redaktsioonis (19 023 värssi)
rahvaväljaandena 1862 Kuopios. Eepos on kirjutatud regivärsilist rahvalaulu vabalt jäljendavas vormis, u.
kaheksandik värsse pä¬rineb ehtsaist rahvalauludest. Rõhumisvastase põhi¬ideestiku, rahvaliku ainese ja
annaabi.ee 
