ensüümid, mukopolüsahhariidid ja hüaliin takistavad spermi pääsu munarakku). Pärast viljastamistmunaraku kortikaalreaktsioonil vabanevad ensüümid lõikavad ZP2 katki. See mehhanism takistab polüsmermiat. Pärast spermi tuuma sisenemist: munaraku tuum lõpetab meioosi; spermi tuumas vahetab munarakk protamiid histoonide vastu, kompaktne DNA vabaneb ja moodustub isas-protonukleus; kummagi pronukleuse DNA replikatsioon; totipotentsuse teke; tsenriool jaguneb; tuumamembraanid lagunevad- esimene mitoos-kaherakuline blastuda; emrbüo oma genoomi aktiveerumine. Totipotensus sugurakkudes ja sügoodis: kaks täieliku DNa de ja remetülatsioonilainet - gametogeneesil ja pärast viljastamist. Munarakk reprogrameerib spermi tuuma totipotentseks pronukleuseks. Vermitud geenid ei demetüleerita. PGC rakkude DNA demetüleeritakse ja remetüleeritakse gametogeneesi käigus, gameedid- terminaalselt diferentseerunud rakud
6. Teatud arengu etapis on sugurakud kehavõõrad 7. sugurakkude eri osadel on erinev bioloogiline väärtus, näiteks spermi pea ja sama, munarakul tuum ja rebu. 8. Sugurakkudes on DNA tihedalt kokku pakitud. 9. ühe isendi sugurakud on erineva pärilikkusega. Spermides eristame 3 erinevat osa: 1. Pea a) akrosoom, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme b) tuum c) väike osa tsütoplasmat + 1 tsentriool 2. Keha a) mitokondrid(umbes 10 ja see on vähe) b) 1 tsenriool 3. Saba vibur Spermide mitmekesisus: Mitmekesisus määrab paljugi viburi olemas olu a) vibureid pole(puuk) b) 1sperm, 1vibur(valdav osa imetajaid) c) 1sperm, mitu viburit(vähkide spermid d) Hästi palju vibureid, liitspermidel on palju vibureid. Põhineb ka kujul, suurusel Munaraku ehitus ja mitmekesisus 1.Kestade eripära, alati on munarkkudel olemas esmane kest ja selle tekitab rakk ise. II ja III rakkude kestad kujunevad erinevalt. II järkude kestad tekivad
annaabi.ee 
