jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine. 19. Mõisted: 1) astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülesulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. 2) mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. 3) laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 4) kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerinud mass. 5) maak majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal 6) kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 7) kaldeera 8) maavärin maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine.
jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine. 19. Mõisted: 1) astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülesulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. 2) mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. 3) laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 4) kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerinud mass. 5) maak majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal 6) kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 7) kaldeera 8) maavärin maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine.
Mitte nii nagu nõukogude ajal, et üksikuid pisipuudusi suurepärases sotsialistlikus süsteemis tohtis ju leida, aga süsteemi õigsuses kahtleja tunnistati sisevaenlaseks või välisvaenlase käsilaseks või sundravile allutatavaks skisofreenikuks. Tuleb tunnustada viimasel ajal aktiveerunud kriitikat nii konkreetsete õigusemõistmise episoodide üle kui ka seadusloome heitlikkuse üle. Ühiskond on õiguskaitsesüsteemi probleemsusest häiritud, aga see süsteem on ennast niivõrd tsementeerinud, et kõik süsteemis osalejad (peale ohvrite) on huvitatud ebaefektiivse status quo säilitamisest ja selle õigustamisest. Kriitika annab tunnistust sellest, et ühiskonna usaldus õiguskaitsesüsteemi vastu mureneb. Isegi sellisel määral, et Veiko Vihuri (Saaremaa praost 20012015) kolumn portaalis Objektiiv kannab pealkirja "Kapo kui Eesti-vastane organisatsioon" (13. 04. 2016). Kapo võttis KGB-lt üle tehnilisi vahendeid ja asjatundjaid, aga ta sai kaasa KGB
annaabi.ee 
