Kohtla-Järve
Esimese maailmasõjani kasutati praeguse Kohtla-Järve territooriumi
(mitme mõisa maad) põllumajanduslikul otstarbel. Linna tekkimisele lõi eeldused
põlevkivitööstus: 1916–17 tegutses katsekaevandus, 1922 asutati AS Riiklik Põlevkivitööstus.
Pärast Teist maailmasõda kujunes Kohtla-Järve maailma suurimaks põlevkivi kaevandamise
ja töötlemise (põlevkivikeemia) keskuseks. 1925 oli seal rohkem kui 1000 elanikku. Kui
1930. aastate keskpaiku ehitati uusi õli-, bituumeni- ja tsemendivabrikuid, sugenes muidki
elamukogumeid (Käva, Pavandu, Vaheküla jt); 1940 elas Kohtla-Järvel rohkem kui 5000
inimest. 13. VIII 1941 – 19. IX 1944 oli Kohtla-Järvel Saksa okupatsioon, Kävas oli sel ajal
sõjavangide laager. 1946 sai Kohtla-Järve maakondliku ja 1947 vabariigilise alluvusega
linnaks. 1947 allutati sellele Kohtla ja 1950 Kukruse alev, 1959 liideti mõlemad linnaga. 1960
ühendati Kohtla-Järvega Ahtme ja Jõhvi linn ning Sompa alev, 1964 Oru asula. 1959 allutati
annaabi.ee 
