aastal eKr ja kasutasid selles erinevat vulkaanilist tuhka. Ajapikku said nad targemaks ja hakkasid sideainena kasutama vaid ränihapperikast vulkaanilist tuhka putsolaani (it k pozzolana rossa ehk Pozzuoli punane), mis pärines umbes 20 kilomeetri kauguselt Roomast. Tänapäeva betoonehitised hakkavad kulumismärke näitama reeglina umbes 20 aastat pärast püstitamist, kuid roomlaste betooni sisse segatud vulkaaniline tuhk andis sellele fenomenaalse vastupidavuse. Eestis hakati tsemenditootmise vastu huvi tundma 1860. aastate lõpul, kui Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton tegi esimesed katsed valmistada kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. 1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. Kõiki Kundas toodetavaid tsemendiliike võib kasutada maapealsetes, maa- ja veealustes betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonides, samuti ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega.
Juhendaja: XX XX 2015 AS Kunda Nordic Tsement on 1992. a asutatud aktsiaselts, kelle eelkäijad on Kundas tsementi tootnud alates 1870. aastast. AS Kunda Nordic Tsement kuulub maailma juhtivasse ehitusmaterjale tootvasse kontserni HeidelbergCement Group kes omab 75% aktsiatest, 25% aktsiatest kuulub Iiri kontsernile CRH. Kunda tsemenditehase ajaloos on selgesti võimalik eraldata nelja perioodi. 1870. aasta 9. oktoobril asutati tsemenditootmise osaühing ja ehitati esimene šahtahjudega vabrik. Toorainena kasutati muistse Kunda järve põhja ladestunud lubjamerglit ja sinisavi. Tsemendi järele oli suur nõudlus ja see tingis tehase järkjärgulise laiendamise. Pudelahjude arv kasvas 1870. aastate teisel poolel kümnelt 17ni ja toodang 9000 tonnini ning järgmise kümne aastaga lausa 19 000 tonnini. Tehases oldi tehniliselt edumeelsed. Peale Kunda jõe veejõu kasutati 50- ja 45hobujõulist aurumasinat
annaabi.ee 
