Hea lahutusvõime ja tugeva suurendusega läätsed koostatakse tavaliselt mitmest komponendist, mis tsementeeritakse ühte. Et tsement teatava energiahulga neelab, siis niisugune liitlääts energiarikaste laserikiirte fokuseerimiseks ei kõlba. Tõsi, neelduda võib küll ainult murdosa energiast, ent laserikiirgus on niivõrd suure võimsusega, et juba murdosast piisab läätsede ülekuumendamiseks ja pragude tekitamiseks või paremal juhul tsemendikihi ülessulatamiseks. Tähendab, midagi tavalisest ühest klaasläätsest täiuslikumat kohandada ei anna ja see ongi põhjus, miks laserikiiri pole võimalik koondada nii väikesesse punkti, et saavutada teoorias ennustatud võimsustihedusi. Suurepärane reklaam laserikiirele kui augupuurijale on kergus, millega ta teemandisse augu torkab. Traaditõmbamiseks vajalikke teemantfiljeere valmistatakse tööstuses tavaliselt peene, teemandipastaga kokkumääritud nõela abil, mis pöörleb suure
kollageensetest kiududest ja amorfsest põhiainest Reaktsioonina hamba kahjustusele moodustub sekundaarne dentiin Tsement katab hambajuurt ja -kaela, jaguneb primaarseks e rakuvabaks (dentiini peal kogu hambajuure ulatuses) ja sekundaarseks e rakuliseks (hambajuure tipu piirkonnas) Madalakroonilistel hammastel katab tsement hambajuurt ja hambakaela ning tsemendikihi paksus suureneb hambajuure tipu suunas – kõrgekroonilistel katab tsement hamba välispinda ja täidab emailikurdude vahed Veresooned puuduvad, tsementotsüüdid Hambapulp paikneb hambaõõnes ja juurekanalites ja selle moodustab kohev kiudsidekude – perifeerne kiht (odontoblastid), vahekiht (ebaküpsed kollageensed kiud), tsentraalkiht (rakud, kiud, amorfne põhiaine, veresooned) SÜLJENÄÄRMED
annaabi.ee 
