Selleks, et sellist kultuuri pakkuda tuli kõige pealt saada luba ja kinnitust kultuuriosakonnast ning peale kinnitust ei tohtinud kavas enam muudatusi teha. Kõik kunstiliigid pidid olema parteid kiitvad. Sel ajastul oli väga oluline toimida Stalini soovide järgi sest ainult nii oli võimalik saada Stalini poolt hinnatuks ning pretendeerida Stalini preemia laureaadiks. Samas oli sel ajastul ka vaieldamatu eesmärk kultuurne inimene ehk ,,kulturnõi tselovek". (Pallo 2017) Kuna aeg oli sellel ajal väga segane nõudis nõukoguliku kultuuripoliitika eelnevate põlvkondade loodud kultuuripärandite hävitamist. Nii puhastati erinevad asutused ,,kodanliku ühiskonna pärandist", mille käigus hävitati märkimisväärne osa iseseisva Eesti ajal ilmunud perioodikast ja see mida ei jõutud hävitada suleti erihoidlatesse. Kõigele sellele järgnes propaganda, mis pidi allutama kogu vaimse elusfääri valitseva reziimi kontrolli alla. (Tannberg 2009)