kemikaalidest. - Koostisaine järgi on eristatavad järgmisi plastikud (nimetatud peamised pakendite tootmisel kasutatavad): kõrge ja madala tihedusega polüetüleen, polüpropüleen, polüstüreen, lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen Ajalugu - Sõna ,,plastik" pärineb kreekakeelsest sõnast (plastikos) mis tähendab ,,plastilist või vormitavat" ning sõnast (plastos), mis tähendab ,,vormitud." - 1863- esimene poolplastik- TSELLULOOSNITRAAT - 1899- esimene tõeline plastik- bakeliit - 1938- avastati teflon Tootmismaht - Maailmas toodetakse ligikaudu 170 miljonit tonni aastas erinevaid plastikuid, sellest Euroopa Liidus ca 51 miljoni tonni aastas. Ligi 4% maailma naftatoodangust kasutatakse plastikmaterjalide valmistamiseks. - Plastikpakendite kaal on keskmiselt vähenenud 28% võrra viimase 10 aasta vältel. - Kilekotte toodetakse taastumatust maavarast naftast ning vaid 1%
moodustab mono-, di-, trinitrotselluloosi. Tselluloos moodustab põhiosa taimsest biomassist, praktiliselt puhtal kujul siiski vaid puuvillakiududes. Tsellofaan saadakse looduslikust tselluloosist keemilise töötlemise tulemusena (lahustamine aluses ja saadud lahuse ekstrudeerimine läbi pilu happelisse keskkonda). Tselluloosi (vatt, paber) töötlemisel kontsentreeritud lämmastikhappega väävelhappe manulusel saadakse nitrotselluloos (tselluloosnitraat). Tsellofaan on läbipaistev, paenduv kile, mis laseb halvasti läbi õhku ja õlisid. Tsellofaan on hügroskoopne ja deformeerub ebaühtlase niiskusesisalduse mõjul. Puidust saadav tselluloos on lähtematerjaliks paberi tootmisel. Puuvill on oluline tektsiilitööstuse tooraine. Tsellofaani kasutatakse pakkematerjalina (toiduained). Nitrotselluloos on suitsuta püssirohu põhikomponent. Suurim tselluloosi tarbija on paberitööstus. Paber ei ole lihtsalt tselluloos
materjalidele ja nagu ka nende nimi viitab on kõigi plastikute ühiseks omaduseks kerge vormitavus ning painutatavus. Varased plastikud olidki looduslike materjalide derivaadid. 19-ndal sajandil toimus sünteetilise keemia arengus tormiline edasiminek ning tänu sellele tulid uued tehnoloogiad kasutusel nii keemia-, paberi-, tekstiili kui ka paljudes teistes tööstusharudes [6]. Poollooduslikud plastid Parkesiin ehk tselluloosnitraat Võib öelda, et poollooduslike plastide avastamine ja kasutuselevõtt on seotud esmalt tselluloosi töötlemisega. Esimene tehisplastik oli tõenäoliselt parkesiin, mille avastas Alexander Parkes, kes tutvustas materjali avalikult 1862. aasta Londoni maailmanäitusel. Parkesiini toodetakse tselluloosist ning saadud segu muutub kuumutades vormitavaks ning säilitab jahutades sobiva kuju [7]. Tselluloosnitraat (tselluloid)
Saamine: Tselluloos moodustab põhiosa taimsest biomassist, praktiliselt puhtal kujul siiski vaid puuvillakiududes. Tsellofaan saadakse looduslikust tselluloosist keemilise töötlemise tulemusena (lahustamine aluses ja saadud lahuse ekstrudeerimine läbi pilu happelisse keskkonda). Tselluloosi (vatt, paber) töötlemisel kontsentreeritud lämmastikhappega väävelhappe manulusel saadakse nitrotselluloos (tselluloosnitraat). Rakendused: Puidust saadav tselluloos on lähtematerjaliks paberi tootmisel. Puuvill on oluline tektsiilitööstuse tooraine. Tsellofaani kasutatakse pakkematerjalina (toiduained). Nitrotselluloos on suitsuta püssirohu põhikomponent.
annaabi.ee 
