Tooraines sisalduva tselluloosi polümerisatsiooni aste peab olema üle 1000. Pärast kuivatamist kindla niiskusesisalduseni (6-8%) töödeldakse tselluloosilehti 18-protsendilise naatriumhüdroksiidi lahusega (merseriseeritakse). Eemaldatakse keemilise protsessi abil võõrlisandid. Tselluloosilehed pannakse naatriumhüdroksiidi lahusesse, kus need tursuvad ja moodustub nn leelistselluloos. Keemiliselt muutub osa tselluloosimolekulidest leelistselluloosiks ehk mõnedes hüdroksüülrühmades asendub vesinik naatriumiga. Pärast üleliigse niiskuse väljapressimist tselluloos peenestatakse kohevaks massiks. Leelistselluloosi lastakse reageerida õhuhapnikuga. Eelvalmimise tingimusi järgitakse hoolikalt. Hapnik reageerib leelistselluloosiga ning toimub tselluloosmolekuli osaline lõhustumine. Liiga lühikesed molekulid ja võõrlisandid lagunevad, kuid väheneb ka tselluloosmolekuli pikkus.
Sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur tugevneb ning rakkude vastupanu survejõududele suureneb. 16. Kirjeldage tselluloosi struktuuri: makromolekul, elementaarfibrill, mitsell, mikrofibrill, lamell, mikrofibrill rakuseinas. Joonistage skeem. Põhiosa rakuseinast koosneb tselluloosimolekulidest. Tselluloosi molekulis on kuni 10 000 glükoosimolekuli. Tselluloosimolekulid on omakorda paralleelsete kimpudena koondunud mitsellideks, kus tselluloosiketid paiknevad korrapärasel kujul ja nende vahele jäävad kristalsed ning ebakorrapärase asetusega amorfsed osad. Ühe mitselli pikkus on 60...100 nm, läbimõõt 3...4nm. Mitsellid on põimunud mikrofibrillideks pikkusega ca 5 mikronit ja läbimõõduga 10...20 nm. Mitsellide vahel paiknevad miniõõnsused suurusega 1..