ärritusi. Majaseente niidistik ja viljakehad on enamasti happelised. Seega võivad nad kokkupuutes nahaga olla ärritava ja kergelt söövitava toimega. Majaseened pole midagi nii "süütukesed" kui nad palja silmaga paistavad, sest nagu öeldakse"vaga vesi sügav põhi". Majaseente tekke- ja leviku tingimused Nagu toodud ka varem on mainitud, toituvad majaseened lähtuvalt liigist erinevatest puidus ja puidutoodetes leiduvates ainetest tselluloo, hemitselluloos ja ligniin. Oma elutegevuses võivad majaseened kasutada ka erinevaid mineraalaineid, kuid viimastest nad ei toitu. Majaseente optimaalsed (kõige paremad) ja letaalsed e. surmavad temperatuurid ja niiskused sõltuvad majaseene liigist. (Kõljalg, 2005) Mikro- ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda
10. Tselluloosi molekulid on Uhinenud kim- Tselluloos pudesse, mis omakorda moodustavad tsel- luloosikiude Tselluloosi on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades ning see muudab varred tugevaks Taimed ei saa ise tselluloo- si energeetilisteks vajadusteks enam kasu- g u.sa' - tada Ka inimese seedeelundkonna ensuu- mid tselluloosi ei lagunda Rohus6ojatel loo-
annaabi.ee 
