Kuivõrd hooli- kalt kohalikud bolsevikud küüditamist ette valmistasid, näitab asjaolu, et Tallinna veo- baasis käis veel sama päeva õhtul kompartei Tallinna linnakomitee sekretär Okk kontrol- limas, kas antud korraldused on täidetud. Sama Okk oli teatavasti ka Nõukogude Liidu Rahvuste Nõukogu saadik. Veomasinatele anti väljasõidu korraldus südaööl. Sõita tuli Laia ja Pagari t. nurgale NKVD maja juurde, kus tulid peale venelased-tsekistid, ja siis suundus veomasinate kolonn Merepuiesteele "Punaarmee Maja" juurde. "Punaarmee Maja" oli küüditamise keskuseks Tallinnas. Sinna kogunesid 13. Juuni hilisõhtul Siseas- jade ja Julgeoleku rahvakomissariaatide ametnikud, militsionäärid, punaarmeelasi ja kõik kompartei Tallinna linna komitee liikmed. Parteiliikmete väljailmumine oli kohustluslik ja seda koguni kontrollitud nimekirjade alusel Partei Aktiivi majas, Pikk, t. 20. Kokkutulnute seas olnud märgata rohkesti juute
1944 Lääne-Eesti Jälle oli Punaarmeelased laiali valgunud. Hans tuli ka tagasi. Ta oli lahkunud saksa armeest ning liitunud soomepoistega. Nüüd tundis ta huvi metsavendluse vastu. Kui tüdrkud põllul töötasid tuli naabriAino ja ütles, eet sini-must-valge lipuga Bergi poisid tulid. Nad tahtsid Hansu tervitada. Tüdrukud ütlesid et hansu pole ning nad ei tea temast midagi. Bergi poiste siin käik pidi jääma Hansu eest saladusse. Mootorattaga tsekistid tulid kontrollima talu. Tüdrukud põgenesid toast põllule, et mitte jätta salatsevat muljet toas istudes. Hans liiguv vajadusel maja ja metsa vahet. Aliidel oli mõte kuidas puhastada Hansu nimi kaitseliidust, Omakaitses ja töös Riigikogu vahtkonnas. Et Hansu päästa oli vaja miilitsale teha teene mida said teha vaid noored tüdrukud. See plaan oli Ingli eest saladuses hoidmiseks. Aliide polnud kindel kas ta suudab. Tüdrukud tegid kardinad, et Hansu seal viibimine välja ei paistaks
annaabi.ee 
