Suurbritannia majandus 20.-21. sajandil
väliskaubanduse ulatuselt teisele kohale maailmas.
Sõjajärgesetel aastatel vähenes Suurbritannia eksport Hiinasse, Tsehhoslovakkiasse,
Rumeeniasse ja teistesse sotsialismi rajamist üritanud riikidesse. Ei suudetud täita ka kõiki
mujalt tulnud tellimusi. Tulemuseks oli Suurbritannia osatähtsuse langus kapitalistlike riikide
hulgas. Briti impeeriumil tekkis suuri probleeme hoogustuva vabadusvõitlusliikumisega.
Rahvuslik sõltumatus anti vahetult pärast sõda Indiale, Birmale, Tseilonile. 1950- 1960
iseseisvus aga suur osa endistest kolooniatest. Emamaale tähendas see eelkõige kaubavahetuse
kitsenemist, koloniaalsete maksete ärajäämist ja toorainehindade tõusu.
Enamik endisi asumaid jäi edasi Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks, mis 1949. aastal nimetati
ümber Rahvaste Ühenduseks. Liikmesriike ühendavad peamiselt majandussidemed ja ühine
minevik. Valitsusjuhid käivad koos iga 2 aasta tagant ja võtavad vastu deklaratsioone, mida