1.Millepoolest erineb kumerlääts nõgusläätsest? - Nõgus lääts on keskelt õhem kui äärtelt, kumer lääts on keskelt paksem kui äärtelt 2.Tee joonis kolme kiirega, kuidas nad läbivad läätse. 3.Kumma läätsega saab süüdata? Süüdata saab kumera läätsega 4.Mis seos on luubi poolt tekitatud valgustäpi ja fookuskauguse vahel? - Seda saab tekitada ainult kumera läätsega.Läätsest kuni terava täpini fookuskaugus 5.Mõõda läätse optilist tugevust. - s=k/a, k- kujutise kaugus , s-läätse paksus , a eseme kaugus s= ? a=25 k=24,5/25= 0,98 D=1/f f=24,5=0,245m D=1/0,245=4,08dptr 6.Milliseid läätsesid kasutavad lühinägelikud ja miks just seda läätsetüüpi? - Silmad ei tekita kujutist võrkkestal vaid hoopis selle ees. Kasutatakse hajutavate läätsetega prille. 7. Kuhu tekib kaugnägelikel terav pilt? - Võrkkesta taha 8
pingutav lihas-muudab vajadusel läätse kuju. Silmas tekkiv kujutis on tõeline , ümberpööratud ja vähendatud .Silmas on kahte tüüpi valgus tundlike rakke : 1)kolvikesed-reageerivad värvidele ning ei tööta hämaras valguses , 2)kepikesed-ei reageeri värvidele ning toimivad hämaras valguses. Lühinägija : näeb lähedasi esemeid hästi ja kaugeid halvasti.Kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette.Kasutatakse nõgus läätsega prille . Kannavad negatiivse optilise tugevusega prille. Kaugelenägija : Kugelenägija näed kaugeid esemeid hästi, lähedasi halvasti. Lähedasest esemest tekib terav kujutis võrkkesta taha. Kasutatakse kumerläätsedega prille. Kannavad positiivse optilise tugevusega prille. Normaalnägija : Näeb selgelt nii lähedasi kui ka kaugeid esemeid . Terav kujutis tekib võrkkestale niilähedasest kui kaugest esemest.
t 10% tööajast). Teha silmade harjutusi. Vajaduse l muretsed a arvutikai tsega prillid o o o Pidev o Kehaho o o Korrigee o 5 sundasend iaku 3 rida 0 o halvene tööasend 0 mine, it. € luu- ja Muretse lihasko da nna ergonoo problee milised
annaabi.ee 
