25. Elektrokineetilised nähtused. Esimese rühma el. kin nähtused Elektroforees Elektroforees on protsess, kus (kolloid)osakesed liiguvad välise elektrivälja mõjul. Graanulale avaldub jõud. Elektroforeesi liikmeid on mitmeid. Ühel variandil jaotatakse laengu järgi. Teistel juhtudel võib jaotada aga molekulmassi järgi (poorne geel, ühtne laeng SDS) Elektroforeesi kaudu tseeta-potentsiaali mõõtmine Laeng avaldub järgmiselt Aga Selle modifitseerimisel (asenduse tegemisel) saame ka valemi potentsiaali leidmiseks. Seega saab elektroforeesil potentsiaal määrata Elektroosmoos Elektroosomoos on protsess, kus dispersioonikeskkond liigub, dispergeeritud faas ei liigu. See võimaldab kuivatada esemeid n. palke. Teise rühma el. kin nähtused Voolamispotentsiaal Kui suruda kolloidlahus läbi membraani, tekib potentsiaal membraani eri külgede vahel
adsorptsiooniliste jõudude tõttu tugevasti seotud tahke aine pinnaga: seda osa nimetatakse adsorbseks kihiks. Ülejäänud vastasioonid hajuvad soojusliikumise tõttu suuremal või vähemal määral lahuse sisemusse ning moodustavad difuusse kihi. Difuusse kihi paksus sõltub temperatuurist ja elektrolüütide kontsentratsioonist lahuses. Kaksikkihi olemasolust tingitud bioelektrilised potentsiaalid etendavad olulist osa raku talitluses. Tseeta-potentsiaal - potentsiaal liikuva ja seisva kihi vahelisel piirpinnal. Kui rakendada laetud kolloidosakestest süsteemile elektriväli, hakkavad osakesed koos nendega seotud ioonidega liikuma ühes suunas, ülejäänud difuusse kihi ioonid vastassuunas. Kui laetud osakesed liiguvad lahuse suhtes, tekib selle tagajärjel elektriväli. Elektrokineetilisi nähtusi on neli: 1) elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas
aste väheneb, kuid suurenenud osakesed pole nähtavad. 2) Nähtavas staadiumis on muutused silmaga nähtavad (suured tükid, hägune või sademe tekkimine) Koagulatsiooni kutsub esile see ioon, mille laeng on vastasmärgiline osakese laengule ning suurema laenguga iooni koaguleeriv toime on suurem (Schulze-Hardy reegel).! Koagulatsioonilävi on selline elektrolüüdi kogus, mille juures hakkab märgatav koaguleerimine. Sellega on seotud kriitiline tseeta-potentsiaal, millest allpool hakkab koaguleerumine. 11. Faasidevaheline piirpind, protsessid piirpinnal. Suuri osakesi moodustavad ka kõrgmolekulaarsed ühendid (edaspidi tähistame lühidalt - kmü), millede molekulid - makromolekulid - koosnevad samuti sadadest ja tuhandetest aatomitest ning on mõõtmetelt samuti küllaltki suured. Niisugustes süsteemides on juba üsna märgatav faasidevaheline piirpind. Seetõttu tuleb sellistes süsteemides
annaabi.ee 
