Muistne vabadusvõitlus
punase risti ja mõõgaga. Lühikese ajaga alistati ja ristiti kõik Liivi ja Läti hõimud. 1208.a. alguses
tungis Mõõgavendade Ordu Ugandi maakonda. Tapeti inimesi, rööviti külasid, põletati maha Otepää
linnus. Sellega algas muistne vabadusvõitlus. Võitluse alguses arvasid eestlased, et tegemist on
tavapäraste rüüsteretkedega. Nad ei saanud aru, et oli alanud sõda meie maa äravõtmise pärast. 1210.a.
korraldasid eestlased järjekordse tasuretke Võnnu linnuse vastu (tseesis- Läti). Piiramise lõpetas Riiast
tulev rüütlite abivägi. Eestlased taganesid ja jäid varitsema Ümera jõe äärde metsa. Ootamatu
rünnakuga võitsid nad neid jälitavat rüütlite väge. Võit Ümera jõel andis eestlastele eneseusku ja
näitas, et ka rüütleid on võimalik võita. Teade võidust Ümera all, saadeti kõikidesse maakondadesse.
1211.a. piirasid sakslased Viljandi linnuse, jällegi põletati ja rüüstati külasid. Linnust rünnates
moodustati vangidest inimkilp
annaabi.ee 
