Kristluse ajalugu TÜ 2018 sügis
Diocletianus valitses aastatel
283-305, kummardas Sol Invictust ja vaenas kristlasi. Diocletianus püüdis endist
Rooma hiilgust taastada ning tegi hulga reforme, millest osa hoopis süvendasid
Rooma killustatust ja allakäiku. Viis riigi pealinna Nicomediasse, tänapäeva Türgisse,
jättes samal ajal Rooma omaette arenema. Andis nõnda aluse hilisemale Rooma riigi
lõhenemisele kaheks riigiks. Diocletianus reformis ka võimupärimissuhteid, kehtestas
võimusüsteemi kahe augustuse ja kahe tseesariga. Pärast augustuse surma pidi
võimule tulema tema tseesarist poeg, kuid reaalselt polnud augustused ja tseesarid
omavahel sugulased ja võimuvõitluse probleem säilis. 297. aastal nõudis Diocletianus
kõigilt sõjaväelastelt ja oma palee ametnikelt endale ohverdamist, ning kes ei
ohverdanud, jäi oma ametist ilma. Esimene kristlaste vastane edikt andis D välja 303.
aastal, usutakse, et edikti taga oli pigem asevalitseja Galerius (ja tolle võimuahne
ema)