iga teine kuurort, muust Venemaast eristab teda troopiline kliima, puhtad tänavad ja tsipa kõrgem hinnaskaala (meie jaoks "iga teine", venelase jaoks "otlitshna"). Sotshi hooaeg kestab oktoobri keskpaigani, kuid isegi talvel ei lange päeval temperatuur naljalt alla 15 kraadi. Joomine ja söömine Joomine on venelaste rõõm.Ilma selle lõbuta ei saa nad kuidagi elada.Seda lausus Kiievi suurvürst Vladimir juba 988. aastal. Tee varenjega ( moos) ja tseburekiga. Söömine on venelaste jaoks püha. Iseloom Armastavad pikalt maast-ja ilmast heietada,poliitlistest vaadetest Hindavad ülekõige dusad (hinge) Venelased on meisterlikud valetajad Matrjoskad Matrjoska (oletatavasti hellitusvorm nimest Matrjona, mis tähendas "tähtsat daami") on vene rahvuslikuks sümboliks peetav puust mänguasi:kirevalt maalitud nukk, mille sees on samalaadsed väiksemad nukud. Tavapäraselt on nukke
Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog ja seepärast on nende üldnimetus esimesed road. Teise koha on säilitanud kalatoidud. Aga kalatoitudega täiesti võrdse koha on säilitanud ka sellised vene rahvusköögile iseloomulikud toiduained nagu seened ning metslooma ja metslinnu liha. Joomine ja söömine Joomine on venelaste rõõm.Ilma selle lõbuta ei saa nad kuidagi elada.Seda lausus Kiievi suurvürst Vladimir juba 988. aastal. Tee varenjega ( moos) ja tseburekiga. Söömine on venelaste jaoks püha. Enne söömist käib aperatiiviks üks pits valget viina Vene toidud Iidsetest aegadest on Venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taina valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiima kakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögi lauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutaignast küpsetati ümmargusi saiu ja