Esimesena uuris seda nähtust umbes 100 aastat tagasi endine Tartu Ülikooli psühhiaatriaprofessor Tschisch. Magama minnes otsustas Tschisch ärgata kindlal ajal, ärgates vaatas ta kella ja pani aja kirja. Need katsed kestsid kolm aastat ja nende arv ulatus üle saja. Tschisch leidis, et keskmine viga ärkamisajas oli temal 13 minutit ja et uni katseöödel ei erinenud millegi poolest harilikust unest. Sarnastele tulemustele jõudis ka teine uurija kelle nimi oli Vaschide'i. Lisaks Tschischile leidis ta, et viga ärkamisajas oli suurem pimedal ajal aastast. Une ja unenägude seos Uni kulgeb tsüklitena. REM-une ( Rapid Eye Movement ) ajal näeb inimene unenägusid. REM uni stimuleerib õppimiseks kasutatavaid aju osasid, võimaldades eristada ärkveloleku ajal saadud olulise info ebaolulisest. REM une osakaal väheneb vanuse lisandudes. 50% imiku uneajast moodustab REM uni, täiskasvanutel on see vaid 15-20% uneajast.
Esimesena uuris seda nähtust umbes 100 aastat tagasi endine Tartu Ülikooli psühhiaatriaprofessor Tschisch. Magama minnes otsustas Tschisch ärgata kindlal ajal, ärgates vaatas ta kella ja pani aja kirja. Need katsed kestsid kolm aastat ja nende arv ulatus üle saja. Tschisch leidis, et keskmine viga ärkamisajas oli temal 13 minutit ja et uni katseöödel ei erinenud millegi poolest harilikust unest. Sarnastele tulemustele jõudis ka teine uurija kelle nimi oli Vaschide'i. Lisaks Tschischile leidis ta, et viga ärkamisajas talvel ja sügisel oli suurem kui talvel ja kevadel. Sääraste nähtuste puhul kus magaja ärkab kas sellepärast, et antud ärritus omab tema jaoks erilist tähendust, või sellepärast, et ta on varem otsustanud ärgata antud ajal, tahaks paista, nagu ei magaks une ajal mitte meie terve mina, vaid ainult üks osa temast, kuna teine osa on endiselt ärkvel ja hoiab alles sidet välisilmaga. Kuid ärgates üles me sellest mitte midagi ei mäleta
annaabi.ee 
