Soome-ugri rahvakultuur
vägivaldse õigeusustamise eest. Maride sunniviisilise kristianiseerimise kõrgajaks oli 18. sajandi I pool. Suur osa
niidu- ja eriti idamarisid säilitas siiski oma vana animistliku usundi, mäemarisid puudutas misjonitöö sisulisemalt.
19. sajandil olid marid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul hakkasid Ilminski
süsteemi raames tekkima mari kirjakeeled, sündis mari haritlaskond ning rahvuslik mõte. Mari kirjanduse rajajaks
peetakse Sergei Tsavaini (1888-1942). 1920 loodi Mari Autonoomne Oblast (aastast 1936 ANSV, aastast 1990
vabariik). 1920. aastad (põlismaistamine ehk korenizatsija) olid mari rahvusliku kultuuri arengu jaoks üsna soodsad.
Loodi omakeelne haridussüsteem ja ajakirjandus ning arendati edasi professionaalset kultuuri. 1920.-1930. aastate
vahetusel kollektiviseeriti põllumajandus. Järgnesid repressioonid rahvusliku haritlaskonna vastu. 1930. aastate lõpul
annaabi.ee 
