Allikaõpetus
Grivnast kasvasid välja hilisemad massi môôtühikud - puud, nael, solotnik.
Vedelikke môôdeti tünnide ja ämbritega. Ämber vett kaalus näiteks 33 naela ja 1 tünn
mahutas 10 ämbrit vett. 1835. a. olid Venemaal kehtivad järgmised vedelike môôtühikud:
1 tünn = 40 ämbrit ~ 4,9196 hektoliitrit
1 ämber = 10 toopi ~ 12,299 liitrit
1 toop = 2 pudelit ~ 1,2299 liitrit
1 pudel = 2 veerandtoopi ~ 0,6149 liitrit
1 veerandtoop = 2,5 sajandikku e. tsarkat ~ 0,3074 liitrit
1 sajandik (tsarka) ~ 0,123 liitrit.
18. sajandil olid vene kuivainete môôduühikud järgmised:
1 setvert = 8 setverikku ~ 2,099 hektoliitrit
1 setverik = 8 karnitsat ~ 26,239 liitrit
1 karnits ~ 3,279 liitrit.
Vene kaalu- ja môôdusüsteemi püüti ühtlustada Nikolai I valitsusajal.
1. jaanuarist 1842 viidi Venemaal sisse ühtne riiklik kaalu- ja môôdusüsteem. Kehtis ka
Eesti ja Liivimaal riiklike koormiste arvestamisel, tavaelus jäid kasutusele vanad
mõõdud.