Bütsants
käskis oma kasuisa pimedaks teha. Selle kaotuse tulemusena, kaotas Ida-Rooma riik oma
tuumikala Väike-Aasia ürklastele, kes lõid vallutatud aladele Ikoniia Sultanaadi, kindlustades
sellega oma vallutuse ning edasise ekspansiooni läände.
Need kaotused tipnesid 1090 - 1091. a. kriisiga, kui kaukaasia aladelt tunginud petseneegid
piirasid Konstantinoopoli ning riigil polnud liohtsalt sõjaväge, millega end kaitsta. Samal ajal
türklasest piraat Tsara ähvardas rünnata Konstantinoopolit. Aleksius I otsides meeleheitlikult
olukorrast väljapääsu, kirjutas (abi paluva sisuga) Flandria Robertile, mis hiljem oli üks I
ristikäigu etekäändeid. Saades tavalise ebamäärase vastuse, keiser palus Polovtside khanideltt
Bonjaki jaTugorkani käest päästmist petsebeegide küüsist. Khaane kutsuti pealinna, kus neile
korraldati silmipimestavalt rikkalik vastuvõtt, mis pani neid nõustuma. Oma sõna khaanid
pidasid
annaabi.ee 
