Pjotr Tšaikovski
Vene päritolu metseeni Nadezda von Meckiga, kellega ta tegelikult kunagi ei kohtunud.
Järgnenud aastatel reisis Tsaikovski palju, astus Euroopas tihti üles dirigendina
(autorikontserdid Berliinis, Pariisis, Londonis), pikemalt viibis ta Itaalias ja Sveitsis. Isiklik
tutvus sidus teda Brahmsi, Griegi ja Saint-Saensiga. Tsaikovskile omistati Cambridge'i
ülikooli audoktori tiitel.
1885. aastast elas helilooja Moskva külje all Kiinis. 1890. aastal katkes Tsaikovsi ja von
Mecki kirjavahetus, mida helilooja raskelt üle elas. Järjest süvenev üksindus ja
lootusetusetunne peegeldusid teravalt tema viimaste aastate loomingus. Helilooja suri 9
päeva pärast 6., «Pateetilise sümfoonia" esiettekannet, mida ta ise dirigeeris.
LOOMING
Tsaikovski oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning Vene muusika nn psühholoogilise
suuna peaesindaja.
Kasutades meisterlikult suure orkestri võimalusi, väljendas ta äärmise avatusega isiklikke