Vana-Venemaa ajalugu
Pol mõttes algas pärast Sig II Aug surma, valitavate kuningate aeg. Esmalt Pr. prints Henry, kui nägi mis
olukorras riik oli, põges salaja. Valiti Transilvaania aadlimees Stefan Bathory- edukas kunn. Edasi Sig III Vasa,
ta ema oli omakorda Poola printsess. Rootsi iseseisvumine, algasid läbi 17.saj kestvad Rootsi-Poola sõjad,
suuremas osas Lõuna-Eestis/Liivimaal. Sig III Vasa ajal- sissetung Venemaale, tema poeg Vladislav(valitses
-1648) kandis poolakate meelest tsaaru tiitlit. Potop
1650-60ndatel Leedu SVR oli sisuliselt okupeeritud Rootsi ja Moskva poolt. Hiljem 1655 Rootsi okupatsioon.
N-ö II Põhjasõja ajal. Laiemas mõistes kogu aega 1648-1667(Andrussovo lepinguni) sõjaks.
41
42