Rahvuslik liikumine
Tartus olles lõi Jannsen laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" 1865. Mäng-teater. Koidula
esimesed tükid. Näitlejad esialgu ainult mehed, kes mängisid ka naiste rolle. Lauluseltse, mis
tähendasid koori, rajati üle Eesti, eeskätt Lõuna-Eestis. Nendele oli tarvis ka väljundit. Selleks
hakkas Jannsen organiseerima üle-Eestilist laulupidu. 1869 oli esimene laulupidu. Seda
hakati ette valmistama paar aastat varem. Selleks oli vaja tsaarivalitsuseks luba ja oli vaja
põhjust. Põhjuseks leiti, et kuna Lm möödus pärisorjuse kaotamisest 50 a, siis laulupidu taheti
pühendada priiuse 50. aastapäevale. Jakobson ja Köhler pidasid laulupeo korraldamist
saksikuks ettevõtmiseks ja nad ei toetanud seda. Hurt oli igati selle poolt, ta pidas peokõne
seal, kus rõhutas, et eesti mees peab jääma eesti meheks, oma rahvuse säilitamine mitte
ümberrahvastumine (saksistumine). Laulupeol oli Tartus üle 800 laulja, üle 12 000 kuulaja.
annaabi.ee 
