Põhja sõda
1790korraldasid rootslased väikese sõjaväega rünnaku paldiskisse ning sundisid garnisoni kapituleeruma. Suuremat sõjalist
edu lootsid rootslased saavutada tallinna ründamisel. Eesmärgiks vene laevastiku purustamine. Kuid lõppes 13 mail 1790
rootslaste lüüasaamisega.
Sõja eel lootis Gustav III et rootsi vallutus plane toetab baltiaadel, kuid juba sõja esimestel kuudel ilmnes kohalikes aadli
tsaarihuudus ning baltimail pigem kardeti, kui oodati rootslaste tulekut.
1788suvel kogunesid paljud talupoja dessandid ootuses rannaäärsetesse metsadesse, osa olid relvastatud.
Tsaarivalitsus andis loa vabatahtlikest jäägrikorpuse loomiseks eestimaa kubermanguks. Eesti elanikele tõi sõda kaasa
lisakohustusi kindlustustööde, küüdituskohustuste, vägede majutamine jms näol. Sõjavägede maale majutamisega kaasnesid
mitmel pool konfliktid talupoegade ja venesõdurite vahel.