"tsaariarmastuse" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel Ajakirjanduse vastutuse tunnetamine 1882-83 toimus Liivi- ja Kuramaa kubermangudes senaator Manasseini revisjon ­ tehtud aruannet kasutati tõestusmaterjalina venestusreformide vajalikkuse põhjendamisel. Venestamise käigus sai Eestis asjaajamise keeleks vene keel (varasema saksa keele asemel), Tartu nimetati ümber Jurjeviks (1893), kooliharidus ja ülikool läksid üle vene õppekeelele. Eesti perioodika püüdis tsaariarmastuse väljendamise varjus nn eesti asja vaikselt edasi ajada, harides oma lugejat (P, EP, Virulane, Olevik). Valgus asus toetama venestamist, kuigi oli alguses küllaltki Jakobsoni-meelne. Pööre oli tuntav aastast 1887. Toimetaja Jakob Kõrv oli vastuoluline isiksus, kes oli pigem ärimees ja olupoliitik kui rahvavalgustaja. Peale Valguse kaitses venestamist üldkultuurilise suunitlusega ajakiri Oma Maa (1884- 1891). Vahepeal seisid toimetused, kes olid väga ettevaatlikud vähegi teravamate