Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel
Ajakirjanduse vastutuse tunnetamine
1882-83 toimus Liivi- ja Kuramaa kubermangudes senaator Manasseini revisjon
tehtud aruannet kasutati tõestusmaterjalina venestusreformide vajalikkuse
põhjendamisel. Venestamise käigus sai Eestis asjaajamise keeleks vene keel
(varasema saksa keele asemel), Tartu nimetati ümber Jurjeviks (1893), kooliharidus ja
ülikool läksid üle vene õppekeelele. Eesti perioodika püüdis tsaariarmastuse
väljendamise varjus nn eesti asja vaikselt edasi ajada, harides oma lugejat (P, EP,
Virulane, Olevik). Valgus asus toetama venestamist, kuigi oli alguses küllaltki
Jakobsoni-meelne. Pööre oli tuntav aastast 1887. Toimetaja Jakob Kõrv oli
vastuoluline isiksus, kes oli pigem ärimees ja olupoliitik kui rahvavalgustaja. Peale
Valguse kaitses venestamist üldkultuurilise suunitlusega ajakiri Oma Maa (1884-
1891). Vahepeal seisid toimetused, kes olid väga ettevaatlikud vähegi teravamate