Marie Under
,,Rõõm ühest ilusast päevast" seab esiplaanile inimese kõikehõlmava suhte
loodusega, mille elustavat juuresolekul on tunda ka linnapildistikus.
Tsüklis ,,Laule lindudest" imetleb luuletaja igast küsimiseest vaba eluindu.
Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid
kogus "Mureliku suuga" (1942).
1929 ilmus ,, Õnnevarjutus" Ballaadiloomingu kõrgsaavutus. ,,Merilehmad" ,,Rändavas
järves"- põhjustab õnnetuse murtud truuudusevanne ,,Lapsehukkajas" viib traagilise
lahenduseni omaaegses ühiskonnas valitsenud põlgus vallasema ja vallaslapse vastu.
Piibliainelised sonetid: ,, Taaveti kannel" ,,Püha Jüri"- annavad portreed inimlikest tüüpidest.
Under pühendas luulesarja ka emale ,, Pärast ema surma"- Selles elab ta uuesti läbi ema
viimased haiguspäevad ja kahetseb lapsemeelselt, et ei osanud ema elades olla ta vastu küllalt
hell. ,, Mureliku suuga" on klassikaliselt suursugune ja selge sõnumiga kokkuvõte