2. seminar filosoofia üldkursuse raames.
Ta ei muuda midagi tõelisuses endas; ta on
midagi, mis juhtub lisaks, inertne, staatiline, pelk peegeldus. Tõde ei ole olemas, ta kehtib või
on maksev, ta kuulub teise mõõtmesse kui faktid või faktisuhted, lühidalt, kuulub
epistemoloogilisse mõõtmesse ning selle kõlava sõnaga lõpetab ratsionalism arutelu.
Seega, nii nagu pragmatism vaatab tuleviku suunas, vaatab ratsionalism taas kord tagasi
möödunud igaviku suunas. Oma sissejuurdunud harjumusele truuna pöördub ratsionalism
"põhimõtete" juurde ja arvab, et kui mõnele abstraktsioonile on kunagi nimi antud, on meil
olemas vastuvaidlematu lahendus.
Selle vaadete radikaalse erinevuse tohutu kaalukus elu puudutavate tagajärgede osas ilmneb
alles mu hilisemates loengutes. Vahepeal tahaksin aga lõpetada käesoleva loengu, näidates, et
ratsionalismi ülevus ei päästa seda rumalusest.
annaabi.ee 
