Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)
kultuuripoliitika ja harrastusteatrite massilisus. Rahvusliku karakteri otsingutel jõudis
teater proosakirjanduse juurde ning vallandus dramatiseeringute buum. Kõige rohkem
dramatiseeriti Tammsaare ja Lutsu töid (Särevi dramatiseeringud), kuid samuti ka Mälgu,
Gailiti ja Vilde teoseid. Kui 1925 mängiti teatrites 13 algupärandit, siis 1937 juba 66.
24. Tallinna Töölisteater. Priit Põldroosi rezissuur.
Tallinna Töölisteatri rajati 1926. aastal, esialgu oma trupita, mistõttu Draamastuudio
Teatri näiteseltskond valmistas osa lavastusi "tellimustöödena" Töölisteatrile. Odavate
piletitega etendused olid mõeldud vaesemate kihtide kultuuristamiseks. Eeskujudeks olid
Saksa ja Soome töölisteatrid, alguses olid meil ka haruteatrid Narvas, Pärnus ja Tartus.
Näidendite valik oli ebamääraselt vasakpoolsete sümpaatiatega (Metsanurga "Kindrali
poeg"; Martinet' "Öö"). Samas rajas Töölisteater sügisel 1927 juba oma õpperühma,