tekitavad gaasid. selleks et gaasid eraldatakse veest see vesi kuumutatakse auruga peaaegu keemis temp. TSIRKULATSIOONIGA KATLA SKEEM. loomulik tsirkulatsioon ehk vaba ringlus toimib siis vee ja auru erinevate tiheduste tttu. Skeemi phielemendiks on trummel (6) (joonis 1 , lk 1). katlad on teatud krgusega (isegi 50-60m). Mda tusu torusid liigub les vee ja auru segu , sest seal toimub vee keemine ja aurustumine ja need torud paiknevad katlakoldes seinte peal.Mda laskuvtorusi liigub trummlis alla vesi ja need torud on paigaldatud vljaspool katla seina.Sealt edasi liigub tusutorudesse (veeauru segu on kergem kui vesi, tekib iseenesest trikulatsioon.) Toitepumbaga antakse toitevesi konomaiserisse(kosse) ja seal toimub eelsoojendamine, kllalt krgele temperatuurini. Ja nd surutakse klm vesi trumlisse. kui katla koormus muutub viksemaks vib juhtuba tsirkulatsioon seiskuda. siis pannakse juurde pumbad. Paljud katlad ttavad lekriitilistel tihendustel.
Betoonsegu Betoonisegu valmissegatud betoon, mis on veel sellises olekus, et seda on võimalik valitud meetodil tihendada. Betoonsegu valmistatakse enamasti vastavs tehases, harvem ka otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil, mille tähtsamaiks osaks on segamistrummel. Segistite tüüpe on mitmeid. Kõige levinum on nn vabatoimelone segisti, kus trummel pöörleb ja segu langeb mööda trummli sinu alla. On ka sundtoimelisi segisteid, kus trummlis pöörleb mingi labamehhanism. Segisti tootlikkuse määrab peamiselt trummli maht, mis võib olla 100...5000 l. Betoone valmistatakse etteantud seguvahekorra järgi. Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist doseerimisest ja segamiseset. Doseerimine seisneb ühe trummlitäie jaoks vajalike materjalide hulkasde väljamõõtmises või kaalumises. Selleks tuleb leida antud seguvahekorra ja trummli mahu järgi vajalikud doseeritavad materjalide hulgad.
Killustikku kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Peamised killustiku omaduste näitajad on lähtekivimi survetugevus, külmakindlus, kulumiskindlus, savi ja tolmu sisaldus. Survetugevust kontrollitakse kivimist väljapuuritud silindrite purustamisega survel. Killustiku külmakindlus näitab külmutustsüklite arvu, mille juures killustikuproovi massikadu ei ületa veel 5%. Kuluvust kontrollitakse pöörlevas trummlis ja leitakse killustiku massikadu %-des mahakulutatud tolmu näol 500 (1000) pöörde jooksul. Mehaaniliste omaduste poolest on kõige parem graniitkillustik. Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke
annaabi.ee 
