Retsensioon Stand-up kontserdist ,,Oma Jõul" Õhtut sisustasid koomik Jan Uuspõld, kes demonstreeris oma lauluoskust ning tunnustatud muusikud Mairo Marjamaa ja Rene Puura. Esinemine oli kombineeritud jazzilike muusikapalade ja humoorikate vahetekstide näol. Etendus algas vaikselt ja salapäraselt ning kasttrummi mängule lisandusid süntesaator, saksofon ja laul ,,Väike trummipoiss". Demonstreeriti, et kuljused muudavad ükskõik, millise laulu jõululikuks. Ootamatult talviselt kõlasid sellises ettekandes näiteks ,,Kaelakee hääl", Ivo Linna ,,Suvi", ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning ,,Põdra maja". Omamoodi vahepala oli Vesa-Matti Loiri tuntust kogunud ,,Naurava Kulkuri". See laul oli nagu ehe, südamest tulev naer, mis nakatas kuulajaidki. Vastukaaluks näitas Uuspõld ette, kuidas naeravad ooperilauljad teatris.
jõuluteemalist lastejuttu väikesest tüdrukust ja tema jõuluootusest. Kirikus oli meeleolu loomas kaks suurt valgustitega ehitud jõulukuuske, mille taga seisid kaks seitsmeharulist küünalt, nagu kunagises Iisraeli templis. Kontsert algas täiendõppe esimese rühma esitustega, kes on kellamängu õppinud 5 aastat. Esimene lugu oli L.H. Redner´i ,,Oh, Petlemm, väike linnake." Sellele järgnes vene rahvaviis ,,Aisakellad" ja H. Simeone ,,Väike trummipoiss." Nende lugudega oli täiendõppe esimese rühma esitus lõppenud. Kuulates esimese rühma esitusi, läks meel rõõmsamaks. Juba ammu ei olnud kellamängu kuulnud. Kõik lood olid pikkuse poolest suhteliselt lühikesed. Esimest lugu alustati ühe inimese soolomänguga. Poole loo peal tulid teised juurde. Teine lugu oli üleni rõõmust pakatav. Kolmas lugu oli eriti meeliköitev, kuna see oli nii tuttav, et oleks tahtnud kasvõi kaasa laulda. Hea oli nende esitust vaadata
annaabi.ee 
