Selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegade teokohus viidi vastavusse võimalustega. 4.Loe läbi ajalooallikas ja vasta küsimustele.(4p) Kõige ees kandsid Ravila või Ojasoo teomehed kaht vanadest särkidest tehtud lippu, mis olid enne seisnud Kuivajõe kõrtsi ees. Nende järel tulid muusikamehed. Ojasoo teomees Tõnu Toomas oli endale ühe vana ahjuukse nööriga kaela riputanud ja lõi sellele keppidega trummi. Mõlemal pool trummimeest käisid marssi mängides kaks viiuldajat. Enamus neist võttis needsamad teibad, mis juba laupäeval kõrtsi juurde hunnikusse olid pandud. Mõned võtsid Kuivajõe kõrtsi juurde tulles tee äärest aiateibaid kaasa, nii mõnigi läks paljaste kätega. Mõned talupojad olid aga endale valmistanud piigitaolised relvad. Tulirelvi oli talupoegadel äärmiselt vähe. Kose-Uuemõisa meestest olid jahipüssid kahel. Ravila teomehel
Džässilike sugemetega rahva(lik) muusika Teine grupp tundub akulturatsiooni toimimise seisukohast huvipakkuvamgi – selle kaudu peaks olema paremini jälgitav protsessi algstaadium. Siia jaotusse kuuluvaid külakapelle on praeguseks hetkeks teada kolm: - Kaarli Sammaste Jazz (3 viiulit, kitarr, bandžo, balalaika ja trummid) - Karutsi Jazz (2 viiulit, lõõtspill, kitarr, 2 bandžot, tšello, kontrabass ja trummid) - Pöide-Uuemõisa jazzorkester (viiul, klarnet, lõõtspill, 2 kitarri, 2 trummimeest, kannel ja 4 mandoliini). Kõik kolm on tolle aja džässorkestri jaoks äärmiselt ebatüüpilised – kannelt, mandoliini või balalaikat ei kasutatud siis üheski tavalises džässbändis, samas puudus neis aga saksofon või mõni muu puhkpill. 145 Kuigi neil kõigil oli koosseisus trumm (Pöides koguni kaks), ei olnud need päris džässbändis kasutatavad trummid, vaid puhkpilliorkestrist laenatud inventar, mis oli käepäraste vahenditega kasutatavaks kohandatud
annaabi.ee 
