sulgi kasutavad indiaanlased ehte- ja noolesulgedena. Sinine & kuld aarad söövad vilja, pähkleid, seemneid, salatit, porgand, kabatsokki, herneid, apelsini, banaani, õuna, kiivit, aprikoosi jpm. Puu- viljade toitmise juures tuleb kindlasti eemaldada seemned, sest need sisaldavad teatud mürkaineid mis on linnu tervisele kahjulikud. GORILLA on 2 m pikkune ja kuni 230 kg raskune suurim inimahv. Ta toitub lehte- dest ja võrsetest. Sissetungijate peleta- miseks trummeldab isasloom rusikatega rinnale. Kuigi gorilladel on pikad käed, ei hoogle nad oksalt oksale, vaid tegutsevad peamiselt maapinnal, liikumisel toetuvad nad sõrme- ja varbanukkidele. Ööbimis- aseme valmistavad gorillad puu otsa, kus neid ei ohusta nende ainsad vaenlased leopardid. Ta elab ekvaatorilähedastel aladel Aafrikas.
· Rääkija ei suuda peale enda korduvat katkestamist enam jutujärge leida · Kõne on tüütult monotoone, huviga jälgimiseks liiga kiire või aeglane · Rääkija viib kuulaja tähelepanu kõrvale järgmiste märkidega: pendeldab ruumis edasi- tagasi, kortsutab kulme, vaatab kuulajat fikseeriva pilguga, teeb närvilisi ning kibelevaid liigutusi, hoiab näol pahurat ilmet, väldib pilkkontakti, trummeldab sõrmedega laual, tegeleb juttu ajades ise kõrvaliste asjadega. 6. KUULA MÕTTEID, MITTE SÕNU Suhtlemise edukust ei määra enamjaolt kaugeltki mitte üksnes verbaalne tekst, vaid ka sõnu saatev siirus, enesekindlus, zestide veenvus, silmavaate meeldivus, aga ka toon, millega midagi öeldakse, seda kõike tuleks ka kuulajal tähelepanna. Kuulajal tuleb meeles pidada järgmisi asju: · Enne juhiste jagamist ja kriitika tegemist tuleks mure kurtjale anda kinnitust sellest, et
· Rääkija ei suuda peale enda korduvat katkestamist enam jutujärge leida · Kõne on tüütult monotoone, huviga jälgimiseks liiga kiire või aeglane · Rääkija viib kuulaja tähelepanu kõrvale järgmiste märkidega: pendeldab ruumis edasi- tagasi, kortsutab kulme, vaatab kuulajat fikseeriva pilguga, teeb närvilisi ning kibelevaid liigutusi, hoiab näol pahurat ilmet, väldib pilkkontakti, trummeldab sõrmedega laual, tegeleb juttu ajades ise kõrvaliste asjadega. 6. KUULA MÕTTEID, MITTE SÕNU Suhtlemise edukust ei määra enamjaolt kaugeltki mitte üksnes verbaalne tekst, vaid ka sõnu saatev siirus, enesekindlus, zestide veenvus, silmavaate meeldivus, aga ka toon, millega midagi öeldakse, seda kõike tuleks ka kuulajal tähelepanna. Kuulajal tuleb meeles pidada järgmisi asju: · Enne juhiste jagamist ja kriitika tegemist tuleks mure kurtjale anda kinnitust sellest, et
Elupaik ja -viis Suured okasmetsad, männi-segametsad, eelistab hõredaid männikuid, raiesmikke ja põlendikke. Kogu pesitsusjärgse aja elab üksikult. Iseloomulik pesitsuseelne mäng: emane lendab madalasse puutüvele, isane laskub veel allapoole, siis taganevad spiraalis ümber puu paar meetrit kõrgemale ja lendavad teise puu otsa. Sama kordub. Lõpuks lendavad sügavamale metsa pesitsema. Lendavad hästi ja kiiresti, inimese silma alla satuvad teistest rähnidest harvemini. Trummeldab valjult. Toiduotsinguil lõhub kände ja sipelgapesi, koorib kuivanud puid. Ränne On paigalind. Pesitsusjärgselt esinevad laialdased hulguliikumised, mille käigus võivad põhiareaalist tunduvalt lõuna poole liikuda. Toitumine Otsib tüve mööda üles liikudes putukaid ja nende vastseid, leides hea toidulaua võib tervelt puult koore maha raiuda. Kui on hea toit sügavamal puidu sees, siis võib raiuda sügava augu tüvesse (siklase tõuk, hobusipelgate pesa)
annaabi.ee 
