Haug
kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10-25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses
selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule.
(http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm )
Toitumine
Haugi toit on sõltuvalt keskkonnatingimustest ja kala suurusest õige mitmekesine.
Tavaliselt sööb ta kõige arvukamaid kalaliike. Järvedes ja veehoidlais on nendeks särg, ahven,
kiisk, latikas ja nurg. Jõgedes on haugi toidus palju tüüpilisi jõekalu rünte, trullinguid,
lepamaime, hinke, võldaseid jt. Kevadel sööb haug meelsasti konni. On teada juhuseid, et
haug on jõesügavusse viinud hiiri, rotte, väiksemaid veelinde ja isegi üle jõe ujuvaid oravaid.
Suured haugid võivad haarata ka ujuvaid parte. Haug on võimeline neelama suuri kalu, kelle
pikkus moodustab kuni 78% ja kaal kuni 50% röövkala enda pikkusest ja kaalust. Keskmise
suurusega (ligikaudu poolemeetriste) haugide toidus on ülekaalus arvukad väheväärtuslikud
annaabi.ee 
