E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
» tungis Agnes peale. «Mõtelge, et teie ise
ennast minu sulaseks pakkusite ja sõna kuulda tõotasite. Kas olete juba unustanud, et mina
valju meelega junkur Georg von Mönnikhusen olen, kes oma sulase poolt tõrkumist ega
kangekaelsust ei salli?»
«Mis õige, see õige,» ütles Gabriel naeratades. «Igal peremehel on õigus oma teenijate
koerus-tükke taga pärida. Kuulge siis, junkur Georg, kui teil seks kannatust küllalt on,
uinutavat juttu oma truiaalandliku sulase Gabrieli möödunud elust.»
Agnes noogutas rõõmu pärast punastades pead, pani käed ristis sülle ja jäi vagusalt
kuulama.
Gabriel jutustas:
293
«Kahekümne kaheksa aasta eest, kümme aastat enne suure Liivi sõja hakatust, elas Jägala
jõe orus, allpool suurt koske, kaugel tuntud kütt ja kalamees, keda Oru Juhaniks hüüti, oma
naise ja ainsa tütrega. Nime poolest oli Oru Juhan Pirita kloostri pärisori, elas aga kui vaba