Levikuga seotud rüütlilaulikud. Kõrgklassika Koliaarid e vagandid teenistuseta vaimulikud/üliõpilased, ränasid, korjasid laule (eriti siivutuid). Tähtsad, sest esimesed, kes hakkasid kirja paneam ilmalikku muusikat. Tänu korjetööle koostasid 13.sajandiks esimese ilmaliku laulude kogu ,,Carmina Burana" Vanimad ilmalikud laulud on ka kangelaslaulud. Rüütlikultuuri kodumaa on Prantsusmaa. Rüütel-aadliksõjamees Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud Trubäärid-Põhja Prantsusmaa rüütlilaulikud Rüütlilaulikud- igast seisusest inimesed, laulavad täisvarustuses.13.saj esimesed võistlused, nõiad, naised õukondadest, aluseks kirju poeesia, laulavad: südamedaamikultusest, serena-öölaul, alba-koidlual, Neitsi Maarja auks, ristisõja laulud, ballaadid (pikad jutustava sisusga lugulaulud) Saadab alati menestrel pillimängija laulja. Madalamast soost rändlaulik. Tänu neile jõuab rüütlikultus lihtrahvani.
allub, kinnitades oma jäägitut truudust. Rüütlikirjanduse tähtsus - tõstes esiplaanile daamikultuse ja armastuse teema, tähistas rüütlikirjandus ühtlasi jõulist nihet maise ja ilmaliku elutunde poole, eemale kirikudogmadest ja askeesist. Samas rüütlikirjandus mitte ainult ei jäädvustanud rüütelkonna kombestikku ja elunorme, vaid oli ise nende aktiivne kujundaja. Trubaduurid - uut tüüpi, enamasti aadelkonnast pärit laulikud keda kutsuti nii Lõuna-Prantsusmaal. Trubäärid - laulikud Põhja-Prantsusmaal. Arturi-romaanid - kujutatakse kuningas Arturit ja tema rüütelkonda nii nagu kuuluksid need truvääride kaasaega. Artur oli neis võimas Euroopa valitseja, kelle õukond kehastab ideaalset rändrüütlite vennaskonda. Kujutleti, et kunagi ei saa täiuslikuks rüütliks see, kes pole viibinud Arturi õukonnas ega istnud sealses "ümmarguses lauas"- mis sümboliseeris rüütlite võrdudst ja vendlust (seetõttu nim ... veel ümarlauaromaanideks).
annaabi.ee 
