Islamiriigid maailmapoliitikas ja nende diplomaatia
Kümnendal sajandil sai selgeks, et islamiriik ei ole suuteline säilitama oma
poliitilist terviklikkust ja alates 935 aastast jäi kaliif ainult formaalselt umma
juhiks.
1288 rajab Uthman, ghazi ehk püha sõdalane rajab Bütsantsi Anatoolias
Osmanite dünastia .
Viimane kalifaat Osmani impeeriumi kujul lõpetas oma eksistentsi alles peale I
maailmasõda 1924 aastal. Türgist sai ilmalik riik.
Araablaste diplomaatia lähtus samadest põhimõtetest kui bolsevistliku
Venemaa diplomaatia selle trotskistlikus variandis.
Diplomaatia oli vajalik ajutise suhtlemisvahendina perioodil, kuni kõik rahvad
ei ole veel islami usku omaks võtnud. Bolsevikel oli ajutine diplomaatia vajalik
kuni maailmarevolutsiooni võiduni.
XI sajandist pärit memuaarid annavad hea ülevaate araablaste diplomaatiast.
Saadikutena lähetati alati kaks isikut. Üks oli tähtis isik õukonnast ja teine oli
õpetatud mulla.
Kaasas oli kaks kirja. Esimene oli adresseeritud valitsejale, keda külastati.