Siuru rühmitus
Ametlikult registreeriti 1917. aasta juulis.
Kuulusid: Marie Under, Artu Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas ja Johannes
Semper.
Nimetus võeti eeposes ,,Kalevipoeg" oleva muinasjutulinnu järgi.
Valdav osa polnud iseseisvalt raamatut avaldanud.
Avalikud kirjandusõhtud, kus rühma liikmed esinesid oma teostega, teenisid nii raha kui ka reklaami.
Avalikkusele jäi neist intrigeeriv pilt kui argielu ja tavamoraali trotsivatest boheemlastest.
Siuru avaldas üle 30 raamatu, ühisväljaannetena kolm albumit ja 1928. aastal koguteos ,,Sõna".
Siuruga tõusis luule populaarsus.
Tegutsemisaja alguses oli Siuru ühtehoidev, aga eristuma hakkas boheemlaslik ,,vasaktiib"- Gailit ja
Visnapuu. Nad leidsid, et teised, eriti Under ja Adson, on liiga alalhoidlikud ja ning väikekodanlikud.
Visnapuud häiris Siuru nn ,,lilleluule".
Siuru looming oli juba laadilt selline, mis saab valitseda vaid lühikest aega.
M. Under