Giuseppe Verdi
mitmele episoodile muusika enne, kui Francesco Piave (18101876) värssidega valmis sai.
Ooperispetsiifikat arvestamata jälgis Verdi algallikat liiga täpselt, mistõttu äärmuseni tihendatud
dramaatilised olukorrad ning kangelaste käitumisliin jäid tükati põhjendamata. Muret ja ebakõla
lisas niigi pingelisse ettevalmistusperioodi "Ernani" libretos kujutatud kuningavastasest
vandenõust paanikasse sattunud tsensuur, kelle tingimustele trotsivaimuline helilooja energiliselt
vastu seisis. Ka teatris endas ilmnesid tõrked. Direktor keeldus senises ooperipraktikas tundmatu
jahisarve kasutamisest; tõsine lahing tuli Verdil maha pidada ooperi lõppu bravuurset aariat
nõudva primadonna Sophie Loewega. 1844. a. 9. märtsil Veneetsias rambivalgust näinud ooper
meeldis itaallastele. Tagakiusatav Ernani meenutas neile pagenduses viibivaid patrioote,
vandenõulaste koor kõlas järjekordse üleskutsena Itaalia vabastamiseks. Eriti palavalt elas
annaabi.ee 
