Lui vutoon
See kõige esimene sõna, mille
meie veel üpriski karvane esivanem oma esialgu üsna paindumatute
lõugade vahelt kunagi igiammu välja urises. Kui ma nüüd katsun ette
kujutada toonast maailma, kus salk haisvaid pesemata tegelasi
savannis toitu otsides ringi ekslevad, siis olgem ausad, "mina" see
tõenäoliselt ikkagi olla ei saanud. "Persse" väljavaated on aga
kaunikesti lubavad. /.../ Kujutagem nüüd endale ette, et longib kamp
karvaseid, nälga trotsivaid kodutuid /.../ ja korraga satub nende teele
lõvi, selline suur ja kuri, paljastades ebanormaalsete mõõtmetega
kihvad. Kas nad hüüaks: "Lõvi!" Vaevalt küll. Nad karjuks
seninägematus üksmeeles "Fuck!" ja pistaks kabuhirmus kes kuhu
põgenema /.../. Kui mõni neist selle meeleheitliku põgenemise käigus
peaks juurika või kivi otsa komistama, kas hüüaks ta siis: "Juurikas!",
või "Varvas!". Ei, "Persse!" kõlaks ta karjatus”
Tänan tähelepanu eest!
annaabi.ee 
